ça va mal:(
olen haige.miu.aga t2na on k6vasti parem juba.eile oli ylisuur pingutus isegi silmi lahti teha.aga asja hea kylg on,et saan terve p2eva puhata,pikutada,lugeda,teed juua ja k6ik poputavad mind ja kysivad kogu aeg ``ça va?``
see pidi tavaline olema esimesel aastal,et kui tatiste ja k6hivate laste keskel oled,siis j22d ise ka tihti haigeks.ptyi.t2nan ei!homsest hakkan c-vitamiini s66ma.
aga 66sel n2gin veidrat unen2gu...see oli ilmselt see paracetamooli tablett,mis mul pool-hallukaid tekitas...
sain Allaniga kokku,kino Kosmose juures.ja siis tahtsime midagi syya,aga kuna raha polnud,otsustasime tema korterisse minna ja lyhikesi makarone ketchupiga syya(miskip2rast oli see v2ga oluline,et lyhikesi just).Allan oli j2lle uude kohta kolinud ja ma pidin tema j2rel s6itma,et oskaksin minna.ja siis l2ks siuke ralli lahti,s6itsime m66da J2rvevana teed lennujaama poole...ma tundsin,kuidas auto lendas ja mina ka...miskip2rast polnud mul turvav66 kinni ja kiirus oli 140km/h.see oli liiga hull,m6tlesin mitu korda,et ``mida sa teed,sul on yks elu,miks sa nii riskid?``aga seisma polnud miskip2rast v6imalik j22da.
ja siis j2rsku olime L6una-Eestis,m2gised v2ikesed kruusateed ja v2rvilised lehed.ikka yles ja alla.
ja Allanit ma rohkem see unen2gu ei n2inudki.kui yles 2rkasin olin yleni higine.see oli nyyd kindlasti see paracetamool.
aga mida mu alateadvus sellega 6elda tahtis,ei tea.
vot nii on lood,siinpool sood.
Teie Riimisepp
posted by marjakemirjam @ 5:18 AM
4 Comments:
Oh, Mari, kui tore! tõesti formidable. Ka mina tsipa haige. Aga tundub et euroopa on kaugelt vaadates tõesti ühesugune, aga eks aastalõppuks ole me maad kui megasuured lapitekid. tervitan sind ja soovin jõudu tegemistes. Elude muutmiseks, on seda tõesti palju vaja, või siis väga palju õnne. Ja soovin seda kah!
Marikene ! Loodan, et tunn3d end juba paremini, meil on siin kaa päris paljud gripised tegelikult.
Aga...mul tuli meelde üks unenägu mis mina nägin peale umbes 1,5 kuud Taanis olnud... Mina ja Karru sõitsime autoga Haapsalust koju, aga kusagil metsavahel olime me eksinud ja siis nägime ühte kirjus kleidist naist mööda üksikuid teeääri, kes oma kadunud armastust taga otsis. Sõitsime ja sõitsime, karru sõitis vahepeal teelt välja ja siis ma hakkasin ise sõitma. Nii kaua aega võttis, lõpuks jõudsime kuhugi lõuna eestisse, justkui ühe kolhoosi juurde, mille katusele oli kirjutatud Ene. Ja ma olin ärgates täiesti kindel, et selline paik nagu Ene ongi lõuna eestis kusagil olemas, tuli välja aga, et mitte.
Igatsen sind väga väga ja koolis on ikka imelik ilma et te kusagil vastu ei tuleks või kui sinu pimesi äratuntav rõkkav naer vahepeal klassi vaikust ei lõhu.
Nägin täna Allanit ja ta tegi mulle illustreeriva piimaklaasi näitel selgeks, et ma enam välismaale minna ei tohi. Pealegi küsis, et kas ma pole mitte seda sinu kirja saanud, mis KÕIGILE pidi olevat saadetud, aga ma ei olnud.
oi kallis Marru,ma igatsen ka v2ga...sa ei kujuta ettegi!ja ma saatsin sulle selle maili,kohe kindlasti(zutzti-aadressile),mailer-deemon ei saatnud seda mulle tagasi ka mitte.aga muidu on nii,et kodus ei avane mul hotmaili postkast(ega orkut ega ykski eesti lehekylgedest) ja alles praegu saan yhe hispaanlase poe tagaruumis 21.sajandi arvutit nautida...(ja su unen2o kirjelduse peale hakaksin muide k6vasti ja t2ie hingega naerma)
aga see kiri,kui ta ka sinuni ei j6udnud,siis saad espetsiaalse kirja,mis pole k6igile,vaid ainult sulle:)
musimops
Heeehee....miks sa kohe siis ei öelnud, et sa junkmaili saatsid :D
Kahjuks on aga kõik viie päeva vanused kirjad sealt junkpostkastist ära kustunud, nüüd ma ei saagi seda lugeda:(
Mu see post ongi selline tarkmeister, et jagab kohe sisu järgi kastidesse ära, et kas on mõtet lugeda või ikka ei ole vaja hakata aega raiskama. Seda juhtub tihti, olen ilmselt palju häid kirju niimoodi ära kaotanud.
PPS: ma jooonistan praegu Tiia Kaljule homseks bioloogiaks herpese viirust
Post a Comment
<< Home