3päeva linnas,kus k6ik on lubatud,kuni see kellelegi halba ei tee

Nüüd räägin,kuidas me Amsterdamis käisime:)
Alustan sellest,et kui seal hollandi keelt ei oleks,siis hea meelega elaksin seal.Minu linn.Seal on koos vana ja uus,hipiromantika ja pohhuism,vabadus ja maailmavalu...See linn on värviline.Kui Tallinnas paned jalga oma k6ige kreisimad ruudulised püksid,siis vaatavad inimesed,et otsid tähelepanu.Amsterdamis aga sulad just nii imelihtsalt sisse.K6igis inimestes peitub väike kunstnik.Art is everywhere.Mulle meeldib,kuidas seal linnas on kuningateks rattad.Kohaliku tunneb ära selle järgi,et ta kihutab ja s6elub imeosavalt,rattakorvis laps ning sisseostud,samal ajal saiakest süües ja mobiiliga rääkides.Nii ütlemata armas,kuidas pinkidel istuvad paarikesed(sega- ja samasoolised) ja tunnevad elust m6nu.Make love,not war paistab selles linnas comeback´i tegevat.Superromantilised paadimajad,kus katusel on aed ja paadisillale kinnitatud jalgratas.Kui veab,mängib paadiomanik katusel kitarri ka veel.Vot see on t6eline Love Boat.
Sealsamas k6rval aga nn punaste laternate tänavad,mis t6esti shokeerivad.Samas on nägemist väärt,pean tunnistama.Tüdrukud akendel paistsid mitte just alati täisealised.Vaevalt,et keegi kunagi väikese tüdrukuna sellest ametist unistab.Poseerid seal aknal poolpaljalt ja ootad,et keegisind tahab.Vahepeal talud,et turistid mööda voorivad,elamuse saavad,aga südames kaasa tunnevad.See k6ik tundub ebareaalne,justkui vaatamisväärsus,mitte t6elisus.Madal ja kurb,how low can you go...
Tänavatel on pidevaks kaaslaseks tugev kanepil6hn ja mitte midagi ei tundu reaalne,sest see on Ämmmsterdaaam ju...

Unustasin tuhinas meie seltskonnast rääkida:Caro ja tema s6branna Kathi,mina ja Marta.Tüdrukutegäng ühes6naga.Meie v66rustajaks oli Hospitality Club´i liige Thomas.Ta oli vaatamata oma 34-eluaastale veel natuke poisike.Elukunstnik ka muidugi.Kellel aga oli...parampampaaa,eestlannast tüdruks6ber-Liina.Üks igati vahva naine.Meil oli tema ja Martaga pool-Eesti pidu.Naljakas oli esimest korda siinoldud aja jooksul end ülekaalus tunda.Tavaliselt on olukord 10sakslast ja Mari.Heheee...nüüd oli eestlaste kord natuke oma keeles asju ajada.Üleüldse oli see üks t6eline kingitus,et Marta terve nädala siin oli(mitte muidugi keele pärast ainult),aga eesti keeles on ikka asjadel teine maik.Muidu olen pidevalt harjunud m6tte edasiandmisega,nüüd sai pooltoone ka kasutada.

Saadan bisous´d ja juba varsti-varsti tulen korraks Eestimaale!Ja h2sti ilusaid pûhi ka, koksige mune ja s66ge kiluv6ileiba(tunnen sellest puudust,pole parimat kui Balti kilu) peale :)

Mari


PS-aprillis luban rohkem kirjutada,ees ootab mitu reisi...