suvi.

S-sume suveöö,mis läheb üle hommikuks
U-unistused, mis täituvad kuidagi kergusega
V-võimas äikesevihm
I-imehea metsmaasikalõhn, millesse võib uppuda
Nädalavahetus oli tõeline kvaliteetaeg.Sauna-, soo-, metsa- ja muidu-romantikat teen uuesti iga kell.
Panen siia mõned rannamõnused fotod (et teil ikka meeles oleks,milline suvi välja nägema peab,kui väljas ainult vihma kallab).
Mina ka abiellusin(rahu,ainult unes). Ei tea,mis värk selle abiellumisega järsku on?Ma ei usu mingit bioloogilise kella juttu, see on pigem nagu teiste surve...hahaa!Ja ma jätan ka saladuseks, kellega täpselt naitusin. Et ikka põnevam oleks,noh!
Käisime Marruga üht tõeliselt tulist meest kuulamas,kuulake teie ka http://www.myspace.com/svjatavatra
Revolutsioon on üle kõige.
Kui igav on,lugege Eesti esirändaja reisikirju Aasiast
http://www.rebaseonu.net/go/mototrip
ja Aafrikast http://www.rebaseonu.net/go/aafrika/
elu ON seiklus.

Peatseni,
M.

Ce sont nos illusions qui creent le monde

Eile l6petasin oma 4.raamatu prantsuse keeles(aplaus!)Ja leidsin sealt ühe superilusa l6igu,mis tundus paslik(heh) siia netipäevikusse trükkida.
Ja ma tean küll,et see on prantsuse keeles,aga t6lkides kaotab see oma v6lu(need,kes prantsuse keelt ei m6ista,nautigu salapära)
See pärineb raamatust ´´Education d´une fee´´(Haldja 6petus): isa m6tted,kes on otsustanud oma poja lapsep6lve ja unistusi pikendada.Sest need on meie illusioonid,mis loovad maailma.

´´La force d´amour qui t´habite gagnera;Je ne sais pas encore comment,mais je mettrai tout en oeuvre pour que tu gardes tes illusions le plus tard possible.Ce sont nos illusions qui creent le monde´´

9päeva paradiisi naaberkülas

Hola!
Nonii...aknast paistab meeletu järv,mis meie katusele paduka tagajärjel tekkinud on.Tundub nagu peaks hakkama evakuatsiooniks valmistuma?!Ja sadu aina kestab.Tulin just koju ja tunnen,et oleks vaja millestki väga m6nusast jutustada,et mitte ise ka sombusesse-meeleollu sattuda.
Ja voila!Polegi veel rääkinud meie Barcelona reisist...Ei hakka muljetama Barcelonast ja k6igest sellest, mida seal vaadata saab.Seda on PALJU.Jutustan parem inimestest,kes minu jaoks selle sooja linna absoluutselt unustamatuks muutsid.
Kohe kui lennukist maha saime,olime l6unas:6hk ei liigu,siesta,palmid ja hispaaniakeelne vada.Juba alguses pidin muide oma hispaania keele olematud riismed kokku v6tma,sest no mitte kuidagi ei 6nnestunud inglise keeles asju ajada.Aga see oli osa elamusest.
6nneliku juhuse läbi olime esimeseks nädalavahetuseks sattunud elama päris vanalinna,El Raval´i kvartalisse.Tüüpilised korterid seal on boheemlaslikud,väikesed ja pisikese r6duga,kus on palju-palju taimi(meie korteri puhul siis kanepi omasid) ja muud träni. R6duuksed on alati lahti ja akendel on klaaside asemel rulood,mida saab peaaegu sulgeda.Meie v66rustajad olid 3argentiinlast:Teby(ehk Esteban),Martin(The Same) ja veel teinegi Martin(Tincho).Esimese Martini hüüdnimega on seotud selline lugu:ta töötas alguses Argentiinast tulles dokumentide v6ltsijana ja kuna tal oli korraga kohati 3nime,mida ta k6iki pidi meeles pidama ja erinevates olukordades ka neile reageerima,siis sulas k6ik l6puks kokku ´´the same´iks´...Heh...Nende juures ööbides ei saanud me kunagi enne hommikut magama. Kuna
k6ik 3töötasid samas baaris(mis kujunes meie staabiks nr2),siis jätkus pidu alati koju tulles.Ja kuna meie magamisasemed olid elutoas,siis oli pidu s6na otseses m6ttes meie voodis.Näiteks l6bustasime end Eesti sumo ja dj sosa videoklippide vaatamisega you-tube´ist.Nii piisavalt absurd,et naljakas.Teisel ööl tulid juba niigi täistuubitud korterisse veel 2tüdrukut(oma jutu järgi nad lihtsalt ei suutvat tüdrukutele ära öelda)Hospitality club´ist:sakslased Henrike ja Connie. Igati vahvad elukunstnikud(nendega koos on tehtud teine pilt)
.Muuhulgas käisime kogu seltskonnaga ühel veidral illegaalsel peol,mis tähendas kellegi korterit,mis ülisuure saladuskatte all oli kujundatud suureks baar-diskoteegiks.Mulle tundus,et see illegaalne oli lihtsalt p6nevuse lisamiseks juurde pandud,aga nojah.
K6ige parem aga oli hommikul(l6unal siiski pigem) t6usta selle peale,et 6uest kostis laulu,käteplaginat,söögin6ude kolinat ja k6iki neid tüüpilisi l6unamaa hääli...
Tänu neile 3le argentiinlasele nägime erinevat Barcelonat.Kui alguses nad tundusid läbinisti pohhuistid,ehk liigagi,siis tagasivaadates olid nad reisi parimaid osasid.mida ma neilt 6ppisin?Me ise teeme oma elu keerulisemaks,kui see tegelikult on.Suhtumine ümbritsevasse on meie teha.Väga hästi saab niisama ära elada.Ilma stressita.Loomulikult on see natuke lihtsam Barcelonas,kus päike paitab ja inimesed on pidevas puhkusemeeleolus,aga ikkagi.Hispaanlased on loomult 6nnelikumad.Naturaalne 6nnetase(kui selline asi eksisteerib) on lihtsalt k6rgem.Tantsimiseks pole vaja p6hjust v6i alkoholi.Kas see on kliimas v6i geenides,ei tea...
Pärast 3e ööd lahkusime peomajast natukene kesklinnast eemale.Meie järgmine v66rustaja oli Borja.2korterit erinesid nagu öö ja päev.Borja tegi meile isegi süüa ja s6na otsese m6ttes poputas.pakkus meile päikesekreemi ja oma motorollerit,oli valmis meie mugavuse huvides diivanile kolima.Kuigi ta üritas meid veenda,et katalaanid on Hispaanias nagu sakslased Euroopas(st töökad ja reserveeritud),polnud ta ise mingil juhul hea näide.Mulle tundus alati,et ta on närvis.Borja rääkis kiirusel 360km/h ja samal ajal ajas 3e teist asja.Aga selle eest tegi ta maailmahead sangriat ;)
Mis mul hinge kinni v6ttis,olid tegelikult väikesed külad Barcelona ümbruses.Mäed,metsad,sokud teedel ja super vaated.
Nüüd aitab,muidu tuleb igatsus siit vihmast minema aerutada.

Aga ma ar-mu-sin selles linnas ja sellesse linna.Ja ma veel lähen sinna tagasi!
Besitos,

väike neeger Mari

Tour de Belgique ehk 140km rattaga-pas de problem

Nonii,kirjutan veel nüüd,kui kann värskelt valus ja süda hüppab r66must...Et miks siis?Kas te teate,mis tunne on,kui järjest 140km rattaga s6ita?Mina nüüd tean...ma olen ise poolenisti ratas juba:)Aga ma ei tea,kas see tuleb sellest,et kohale j6udsime ja see suur asi seljataha sai,aga see oli lihtsalt SUPER kogemus.Notre Abri(asutus,kus töötan) korraldas traditsioonilise rattamatka,et lastega mere äärde minekuks raha koguda.Hakkasime hommikul 5paiku mere äärde s6itma ja KOGU tee(st 8.30st-18.30ni ratta seljas!!!) tagasi väntasime...aga üllatus-üllatus,täitsa ruttu läks;)Hea seltskond(olime 6nneks Silvesteriga kahekesti,mägedel k6las´´Viva Estonie´´ ja see oli muusika mu k6rvadele) ja ilus ümbrus-c´est magnifique!
Ja mis ma 6ppisin?Et kunagi ei tohi asja ette hullemaks m6elda,sest enne kui end proovile ei pane,ei saagi teada :)

Teie peast-ratas Mari

London,peibi!

Hohoo,kus nüüd kukkusin kirjutama, eksole.Vahepeal ei kippu ega k6ppu pikka aega ja siis kohe-hops-kaks tükki järjest.

Käisime Caroga Londonis.Linnas,kus money talks ja bulls..t walks.Ei,aga t6esti.Kui varem arvasin,et Brüssel on kallis,siis Londoniga v6rreldes on hinnad siin lausa muinasjutuliselt soodsad.Londonis maksab üks bussis6it näiteks 45krooni ja silm ka ei pilgu.Aga alustame algusest.Buss väljus Brüsselist 22.45,pidime öö otsa loksuma ja aovalges kohale j6udma.Kuna mu eelmine öö oli parasjagu unetu olnud,m6tlesin,et no problemo,keeran kohe magama.Aga v6ta näpust,ristisin selle bussi piina-bussiks.Iga 2tunni tagant oli mingi p6hjus,miks pidime bussist välja kolima.Passe tuli näidata 3korda ja selleks pidi ronima Prantsusmaa udusesse öösse ja piirivalvurile pilgu fokusseerimisega oli mul igatahes suuri raskusi.Siis läksime praamile ja olgugi,et k6ik inimesed tahtsid magada,pandi täisv6imsusel üürgama Shakira plaat ja ´´pidu´´ pidi kohustuslikus korras algama.Järjekordsed 45minutit piina.Aga see oli pigem naljakas,nagu mahajäetud Tallinn-Helsingi laev.Hommikul kui Londonisse j6udsime, l6i suurlinna 6hk kohe näkku.Raske kirjeldada,aga see on lihtsalt seal.London,peibi :)
Aga jaa,linn ise on t6eline meka.Inimesi nagu sipelgaid,koht,mis kunagi ei maga ja kus k6ik on v6imalik jne jne.Ma ei kujutaks ette,kuidas seal elada oleks.Linnast välja s6itmiseks peab näiteks 2,5-4tunniga arvestama.
Pidev liikumine on elustiil.Sööd püstiseistes ja kohvi jood käigupealt.Ruttu!kiiremini!rohkem!Meie v66rustajaks(Hospitality Club´i kaudu,otse loomulikult) oli ameeriklane Marlon.Ta oli suurepärane näide 21.sajandi suurlinna üksikust inimesest.V6ib-olla ma nüüd m6tlen natuke üle,aga ei usu.Ta elas Paddingtoni jaama k6rval(st suht keskuses),tutt-uues ülisteriilses kortermajas.Aknast paistsid samasugused klaasi- ja terashiiglased.Iga kord kui ma teda nägin,oli ta h6ivatud oma läptopiga.Ei t6esti,see oli tema s6ber ja kaaslane.Hommikul juba voodis ja 6htul teleka ees samamoodi.Mul jäi mulje,nagu poleks tal ainustki inimesest s6pra.Ja tegelikult oli ta kena ja k6ik,aga suhete koha pealt kuidagi saamatu.Mul on üks teooria veel,et talle meeldivad mehed,aga kuna ta seda endale ei tunnista,siis sealt probleemid algavadki.Aga see selleks.
Pühapäeval ootasin hirmuga 7tundi bussis.Liiga värske oli mälestus öisest torture-bussist.Aga 6nneks istus mu k6rval tore poolakas,kes pani aja lendama.M6ne inimesega on kohe algusest lihtne rääkida,temaga nii oligi.Bartlomi oli Londonis elanud 4aastat ja selle ajaga oli linn ta tühjaks imenud ja vastupidi,tema oli Londonist v6tnud k6ik,mis v6tta andis.Ta kirjeldas lugusid,kus inimesi pussitatakse vähem kui 20naela eest,samal ajal kui naabrid akendest asja vaikides pealt vaatavad.Inglismaa pidavat olema tohutult vabameelne,multikultuurne ja tolerantne jne riik,aga kui midagi toimub,pidavat nad olema väga kiired näpuga sisserändajatele osutama.Väline pilt toimib hästi,aga kui jama on,siis on süüdi ´´nemad´´,mitte ´´meie´´Vot ei tea.
Veel pidavat britid hullu moodi jooma.Lausa loopima raha pubides ja klubides.Ta kirjeldas uhketes Prada kleitides ja tikk-kontsades tüdrukuid,kes k6nniteel oksendavad.Aga jah,Big City Life,ajee.

Selline nädalavahetus siis seekord.
Olge kallistatud ja ootan ikka uudiseid teilt,mu armsad!

mari

Luxemburg.

Et siis mul poleks midagi selle vastu,kui selle pisikese hertsogiriigi hertsoginnaks saada.Riik on väike,puhas ja muinasjutuliste vaadetega.Praegusel valitsejal on 4 poega,neist k6ige vanem,Felix,on päris kena.Mis siis ikka:m6eldud,tehtud.
Ronisime türukutega kindluse k6rval looklevale teele.Kohta,kust kogu riik nii Xsajandil alguse sai.Vaade v6ttis hinge kinni.Pildile see paraku ei jäänud,selle asemel v6ite meid vaadata.

3päeva linnas,kus k6ik on lubatud,kuni see kellelegi halba ei tee

Nüüd räägin,kuidas me Amsterdamis käisime:)
Alustan sellest,et kui seal hollandi keelt ei oleks,siis hea meelega elaksin seal.Minu linn.Seal on koos vana ja uus,hipiromantika ja pohhuism,vabadus ja maailmavalu...See linn on värviline.Kui Tallinnas paned jalga oma k6ige kreisimad ruudulised püksid,siis vaatavad inimesed,et otsid tähelepanu.Amsterdamis aga sulad just nii imelihtsalt sisse.K6igis inimestes peitub väike kunstnik.Art is everywhere.Mulle meeldib,kuidas seal linnas on kuningateks rattad.Kohaliku tunneb ära selle järgi,et ta kihutab ja s6elub imeosavalt,rattakorvis laps ning sisseostud,samal ajal saiakest süües ja mobiiliga rääkides.Nii ütlemata armas,kuidas pinkidel istuvad paarikesed(sega- ja samasoolised) ja tunnevad elust m6nu.Make love,not war paistab selles linnas comeback´i tegevat.Superromantilised paadimajad,kus katusel on aed ja paadisillale kinnitatud jalgratas.Kui veab,mängib paadiomanik katusel kitarri ka veel.Vot see on t6eline Love Boat.
Sealsamas k6rval aga nn punaste laternate tänavad,mis t6esti shokeerivad.Samas on nägemist väärt,pean tunnistama.Tüdrukud akendel paistsid mitte just alati täisealised.Vaevalt,et keegi kunagi väikese tüdrukuna sellest ametist unistab.Poseerid seal aknal poolpaljalt ja ootad,et keegisind tahab.Vahepeal talud,et turistid mööda voorivad,elamuse saavad,aga südames kaasa tunnevad.See k6ik tundub ebareaalne,justkui vaatamisväärsus,mitte t6elisus.Madal ja kurb,how low can you go...
Tänavatel on pidevaks kaaslaseks tugev kanepil6hn ja mitte midagi ei tundu reaalne,sest see on Ämmmsterdaaam ju...

Unustasin tuhinas meie seltskonnast rääkida:Caro ja tema s6branna Kathi,mina ja Marta.Tüdrukutegäng ühes6naga.Meie v66rustajaks oli Hospitality Club´i liige Thomas.Ta oli vaatamata oma 34-eluaastale veel natuke poisike.Elukunstnik ka muidugi.Kellel aga oli...parampampaaa,eestlannast tüdruks6ber-Liina.Üks igati vahva naine.Meil oli tema ja Martaga pool-Eesti pidu.Naljakas oli esimest korda siinoldud aja jooksul end ülekaalus tunda.Tavaliselt on olukord 10sakslast ja Mari.Heheee...nüüd oli eestlaste kord natuke oma keeles asju ajada.Üleüldse oli see üks t6eline kingitus,et Marta terve nädala siin oli(mitte muidugi keele pärast ainult),aga eesti keeles on ikka asjadel teine maik.Muidu olen pidevalt harjunud m6tte edasiandmisega,nüüd sai pooltoone ka kasutada.

Saadan bisous´d ja juba varsti-varsti tulen korraks Eestimaale!Ja h2sti ilusaid pûhi ka, koksige mune ja s66ge kiluv6ileiba(tunnen sellest puudust,pole parimat kui Balti kilu) peale :)

Mari


PS-aprillis luban rohkem kirjutada,ees ootab mitu reisi...

eriline ööpäev

Buenos noches!
Pean ausalt ütlema,et alguses mul polnud sünnipäevast mitte vähimatki(Je m´en fou),tundus,et ainult number vahetub.Aga minu kallid inimesed tegid selle päeva eriliseks.Nii kodused kui siinsed.Aitäh teile!
Mul oli imetore sünnipäeva (öö)päev.Caro sidus mul kl 9 laupäeva 6htul silmad kinni ja ütles: ´´Läksime,mul on sulle midagi´´.Reisisime läbi linna,mina ikka kinniseotud silmadega.Kui kohale j6udsime,mul vist t6esti silmad hüppasid üllatusest peast välja,kui nägin,mis nad korraldanud olid.Nagu filmis,et k6ik hüppavad välja ja karjuvad ´´surprise´´!Ainult,et see oli palju ägedam.PALJU ägedam.Nad olid k6ik vaeva näinud ja mul läks süda nii soojaks. Hommikuni ei saanud oma pidevast naeratus-irvest lahti,see oli mu pärisosa.
Saksa trupp kinkis mulle ülisuure Saksamaa kaardi.lisaks k6igi piltidega väiksed lipukesed,märkimaks,kust keegi pärit on v6i 6ppima läheb.Nüüd saan terve Saksamaa läbi reisida ja kaart on nii täpne sellepärast,et saaksin auto stop´i kasutada.Hmmm,saksa suured auto-bahn´id,siit ma tulen...
Kui varahommikul magama sain,tundus,et enam paremaks minna ei saa.Aga sai küll.Keskpäevaks olid Teresa(hispaania päike) ja Elsa(prantsusmaa karamell) saiakestega platsis ja pidasime meie terrassil hommikusöögi-siesta-fiestat.Hiljem käisime linnas ja s6ime jäätist.Maitses nagu suvi.Ja terve päev ei olnud taevas kohe mitte ühtegi pilve,ainult lennukite valged jutid.See oli kingitus-ekstra.Siis vedelesime kuningalossi k6rval kivil ja otsutasime et c´est la vie :)
Mu 20ndad algasid hästi!

Mitte-enam-teismeline-Mari