London,peibi!

Hohoo,kus nüüd kukkusin kirjutama, eksole.Vahepeal ei kippu ega k6ppu pikka aega ja siis kohe-hops-kaks tükki järjest.

Käisime Caroga Londonis.Linnas,kus money talks ja bulls..t walks.Ei,aga t6esti.Kui varem arvasin,et Brüssel on kallis,siis Londoniga v6rreldes on hinnad siin lausa muinasjutuliselt soodsad.Londonis maksab üks bussis6it näiteks 45krooni ja silm ka ei pilgu.Aga alustame algusest.Buss väljus Brüsselist 22.45,pidime öö otsa loksuma ja aovalges kohale j6udma.Kuna mu eelmine öö oli parasjagu unetu olnud,m6tlesin,et no problemo,keeran kohe magama.Aga v6ta näpust,ristisin selle bussi piina-bussiks.Iga 2tunni tagant oli mingi p6hjus,miks pidime bussist välja kolima.Passe tuli näidata 3korda ja selleks pidi ronima Prantsusmaa udusesse öösse ja piirivalvurile pilgu fokusseerimisega oli mul igatahes suuri raskusi.Siis läksime praamile ja olgugi,et k6ik inimesed tahtsid magada,pandi täisv6imsusel üürgama Shakira plaat ja ´´pidu´´ pidi kohustuslikus korras algama.Järjekordsed 45minutit piina.Aga see oli pigem naljakas,nagu mahajäetud Tallinn-Helsingi laev.Hommikul kui Londonisse j6udsime, l6i suurlinna 6hk kohe näkku.Raske kirjeldada,aga see on lihtsalt seal.London,peibi :)
Aga jaa,linn ise on t6eline meka.Inimesi nagu sipelgaid,koht,mis kunagi ei maga ja kus k6ik on v6imalik jne jne.Ma ei kujutaks ette,kuidas seal elada oleks.Linnast välja s6itmiseks peab näiteks 2,5-4tunniga arvestama.
Pidev liikumine on elustiil.Sööd püstiseistes ja kohvi jood käigupealt.Ruttu!kiiremini!rohkem!Meie v66rustajaks(Hospitality Club´i kaudu,otse loomulikult) oli ameeriklane Marlon.Ta oli suurepärane näide 21.sajandi suurlinna üksikust inimesest.V6ib-olla ma nüüd m6tlen natuke üle,aga ei usu.Ta elas Paddingtoni jaama k6rval(st suht keskuses),tutt-uues ülisteriilses kortermajas.Aknast paistsid samasugused klaasi- ja terashiiglased.Iga kord kui ma teda nägin,oli ta h6ivatud oma läptopiga.Ei t6esti,see oli tema s6ber ja kaaslane.Hommikul juba voodis ja 6htul teleka ees samamoodi.Mul jäi mulje,nagu poleks tal ainustki inimesest s6pra.Ja tegelikult oli ta kena ja k6ik,aga suhete koha pealt kuidagi saamatu.Mul on üks teooria veel,et talle meeldivad mehed,aga kuna ta seda endale ei tunnista,siis sealt probleemid algavadki.Aga see selleks.
Pühapäeval ootasin hirmuga 7tundi bussis.Liiga värske oli mälestus öisest torture-bussist.Aga 6nneks istus mu k6rval tore poolakas,kes pani aja lendama.M6ne inimesega on kohe algusest lihtne rääkida,temaga nii oligi.Bartlomi oli Londonis elanud 4aastat ja selle ajaga oli linn ta tühjaks imenud ja vastupidi,tema oli Londonist v6tnud k6ik,mis v6tta andis.Ta kirjeldas lugusid,kus inimesi pussitatakse vähem kui 20naela eest,samal ajal kui naabrid akendest asja vaikides pealt vaatavad.Inglismaa pidavat olema tohutult vabameelne,multikultuurne ja tolerantne jne riik,aga kui midagi toimub,pidavat nad olema väga kiired näpuga sisserändajatele osutama.Väline pilt toimib hästi,aga kui jama on,siis on süüdi ´´nemad´´,mitte ´´meie´´Vot ei tea.
Veel pidavat britid hullu moodi jooma.Lausa loopima raha pubides ja klubides.Ta kirjeldas uhketes Prada kleitides ja tikk-kontsades tüdrukuid,kes k6nniteel oksendavad.Aga jah,Big City Life,ajee.

Selline nädalavahetus siis seekord.
Olge kallistatud ja ootan ikka uudiseid teilt,mu armsad!

mari