Mulle tundub,et kevadet on 6hus

Heihoo!
Laupäeval,s.o16.veebruaril(!!!) päevitasin meie terrassil(küll riided seljas,aga ikkagi).Nartsissid on juba rohelised osad täiesti välja ajanud.Linnud laulavad(ja ma ei taha kuulda Tiia Kalju bioloogilist seletust,et see on isaslindude viis oma seemnerakke jahutada vms) ja mingi imelik ootus ronib hinge.Inimesed on helgemate nägudega ja keeravad bussipeatustes näo päikese poole.6hk l6hnab teisiti.Tundub,et kevadel läheb tempo oi-oi,kui kiireks.Kui hästi läheb,tuleb Marta külla ja Silvester ja Miina ja Tanel!K6ik see kokku tekitab sellise k6di-tunde.kuidagi kerge on :)

Eile 6htul oli teemapidu.Futurism.ainuke jama oli,et see asus,vabandust väga,aga t6elises karupepus.No aga rongis oli vaja küüsi lakkida ja tulnuka-antenne meisterdada,niisiis aeg lendas :D
Ja olgugi,et mul on täna tuumapeavalu,oli m6nus teha nii 3-tunnine reis,et Eesti saatkonda üles leida...Ma ütlen,et kui oleks olemas auhind inimesele,kes hääletama minemiseks k6ige rohkem vaeva nägi,oleksin ma seda väärt.viva,kodanikukohus!ümbriku kleepimine ja kasti-laskmine ise v6ttis max 10minutit,aga milline tee selle eest...
Aga nüüd mu voodi kutsub.Loodan teid unes näha.
kallistused!

Teie kirjaneitsi Mari:D

üks-kaks-kolm...ja hopp!

Kuku:)
Vaatasime Caro ja Agiga just ´´Seks ja linna´´(puhtas prantsuse keeles,muide) ja kui mu kirjutis nüüd liiga palju küsimärke sisaldab,siis v6tsin selle Carrie Bradshaw´lt:)Mis siis uut?Üks asi küll....juba mitu korda olen tundnud,et tahaks 6ppima hakata.tahaks midagi liigutada,raputada,ruttu ja palju...ma ei ole tüdinud,aga muutust oleks vaja.ma ei saa aru,kuidas saaavad m6ned kasvatajad seda tööd 25(!!!)aastat teha,samas kohas ka veel!Ma tean,et inimesed on erinevad,saan aru.aga vahest tuleb selline mäss peale rutiini vastu,et...prrrr(ma juba tean,et siis on vaja hingata,väike jalutuskäik teha ja jälle on parem)aga saate ju aru,mis ma m6tlen?ja samas taipan küll ,et ega see rutiin hakkab idanema k6ige esimesena just enda seest,mitte väljast.kui tunned,et hakkad sisse kukkuma,on kohe ruttu vaja midagi teha.ennast motiveerida,sest keegi,kohe mitte keegi teine, seda teha ei saa.nii jama kui see ka poleks.kui enam ilus ilm naeratust näole ei too v6i k6ik tundub natuke hall,siis...üks-kaks-kolm-hopp ja tegutsema!khm,eellugu räägitud,ütlen siinkohal uhkusega,et käin nüüd trennis :)ja olen väga rahul endaga.Mul on spordiklubi liikmekaart,kus on miljon erinevat tantsutrenni ja masinad lihaste pumpamiseks(ma eelistan seda esimest).Nii äge on ennast balletitunnis venitada ja koduperenaistega koos salsa´tada.ilma irooniata,täiesti super!j´adore.

Ja muide, täna sajab siin lund.Suurte-suurte räitsakatena,mis ei sulagi kohe ära.Maapinda katab nagu marlikiht.Nii m6nus!
Aga ma kadestan teid seal Eestis,kes te saate suusatada ja kelgutada ja lumi krudiseb saabaste all...ja veel m6tlen,et tahaks nii väga kodujuustu ja tatrahelbeid ja kohukesi.mmmm...
ja kirjutage ikka,sest muidu kujutan endale ette,et olete mu unustanud.
Cinq mille bisous,

Mari